KKK 2020-07-03T16:28:17+00:00

KKK

Mis on massiivlaud?

Täispuidust põrandalaud e. massiivlaud. Lauad on valmistatud läbinisti täispuidust.

Enimmüüdud paksused on 20 ja 21mm.

Mis on laudparkett?

Laudparkett koosneb kas 2-st või 3-st üksteise peale liimitud kihist, mis muudab selle üheks stabiilsemaks puitpõrandamaterjaliks. Pealmine kiht on tavaliselt väärispuidust (tamm, saar) paksusega 3-6mm. Pingete ühtlase jaotumise tõttu on see stabiilne materjal enimsobilik just põrandakütte puhul. Toodetakse 1,-2,-3- ja 4-lipilist laudparketti. 1–lipiline laudparkett näeb paigaldusjärgselt välja nagu tavaline põrandalaud.

Mis on liistparkett?

Liistparkett on täispuidust toodetud põrandamaterjal, mis harilikult koosneb võrdse pikkusega lippidest. Enimlevinud pikkused 272, 350, 408, 420, 475mm.

Mis on laudade jooksev pikkus?

Väärispuidust laudu toodetakse tavaliselt nö. jooksva pikkusega. Pikkus ei ole kindlalt fikseeritud, näiteks kõik lauad 2000mm (2m) pikkused. Jooksev pikkus tähendab, et pikkus varieerub näiteks 800-2800mm (80cm ja 2,8m) vahel. Väga oluline on uurida, kui pikk on laudade keskmine pikkus. Woodengoldi massiivlaudadel on see 1700-1800mm (1.7-1,8m). Seda loetakse väärispuidu puhul väga pikaks keskmiseks pikkuseks. Paljudel tootjatel ei ületa see 1400mm (1,4m). Vahe on selles, et liiga lühikese keskmise pikkuse korral näeb hilisem paigaldatud põrand välja liiga „tükeldatud“.

Mida tuleks teada materjalist enne selle ostu?

Woodengold tegutseb erinevate maade turgudel, kus valitsevad erisused on andnud meile hindamatud kogemused. Tunneme hästi turulolevate põrandamaterjalide eeliseid ja puudusi.

Julgeme täna öelda, et teame puitpõrandatest suuresti kõik. Teame väga hästi ka seda, mis eristab kahte sarnase välimusega materjali üksteisest. Seda soovimegi lühidalt Teiega jagada.

Hind ei tohiks olla põranda ostu puhul tähtsusjärjekorras esikohal. Kvaliteedi ja hinna suhe peaks olema määrav. Põrand ostetakse üks kord ja hilisem ümbertegemine või põranda vahetamine uue vastu on väga kulukas, aeganõudev ja tüütu. Lisakulud veel kolimis-ja ladustamisteenusesse ning tihti ka elanike majutamiseks hotelli, kuna maja peab mööblist ja elanikest tühi olema.

Loetlen kõige olulisemad näitajad, mida tuleks teada enne ostu.

1) Põrandalaudade niiskussisaldus ei tohi ületada 8+¬-2%. Niiskemate laudade puhul kuivab põrand paigaldusjärgselt kõveraks või tekivad paigaldatud laudade vahele vahed.

2) Põrandalauad peavad olema õigesti pakendatud ja hoiustatud. Valesti üksteise peal ladustatud lauapakkides on tihti suur osa materjalist kõver. Mehhaaniliselt vigastatud pakendis olev materjal võib olla vale niiskusesisaldusega, samuti vale õhuniiskusega laos hoiustatud kaup.

3) Põrandalaudade laius ja paksus ei tohi olla väiksem ega suurem lubatud piiridest. Sellistest laudadest ei ole võimalik teha ilusat põrandat. Tihti kohtavad paigaldajad laudu, mis on nö. „porgandid“. See tähendab, et laua üks ots on laiem kui teine. Sellised lauad on kasutamiskõlbmatud. Samuti ei sobi lauad, mille paksus kõigub märgatavalt.

4) Põrandalauad peavad olema mõlematpidi sirged. Kõverat tamme(saare) lauda on väga keerukas paigaldada, et saavutada hea tulemus. Tihti on see isegi võimatu. Kasutatakse spetsiaalsete rihmadega painutamist, kui lauad on pikisuunal kõverad ja raskuste peale asetamist, kui lauad on ristisuunas kõverad. Selline töö on mõttetult kallis ja aeganõudev.

5) Materjal peab vastama kirjeldatud sortimendile. Kuna erinevad sordid on erinevate hindadega, siis ei ole harvad juhud, kui kallima sortimendi asemel sisaldab üldkogus suurel hulgal ka madalamat sortimenti.

6) Viimistletud materjali puhul tuleks eelistada tunnustatud tootjate õlisid-lakke-peitse. Mõned õlisordid näiteks, on väga madala kulumiskindlusega ja toonõlide puhul on värvid tihti hägused.

7) Tihti kasutavad tootjad laudparketi puhul madalama hinna saavutamiseks või suurema kasuminumbri saamiseks madala sortimendi vineere. Selline vineerikiht ei suuda vastu panna pealmise väärispuidukihi tõmbele. Aastatega on tulemuseks kõverdunud põrandalauad. Nagu teame, siis 2 aastaga tootja vastutus paraku lõppeb.

Kas liimitud või liimivaba paigaldus?

Põhjamaades, kus õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumine on suur, tuleks eelistada aluspõrandale liimimist. Liimituna on põrand vaikne, juhib paremini sooja läbi ja liim ei lase põrandal aastatega kõverduda. Sellised põrandad kestavad õige hoolduse korral põlvkondasid.

Ujupaigalduse puhul ei hoia lauda altpoolt midagi kinni ja tavaliselt umbes 5-10 aastaga on laudadel vahed sees või on materjal U kujuliseks kaardunud. Vahedesse hakkab põranda pesudega kogunema mustust ja kahjulikke baktereid ning põrand kaotab oma ilusa välimuse. Liimivaba paigaldus on samas jälle mugav ja selle paigaldusega saab hakkama iga ehitaja. Selletõttu eelistavad arendajad liimivaba paigaldust (klick-ühendus, punnist-soonest liimimine). Samuti on liimivaba paigaldus odavam.

Kas õli või lakk?

Õlitatud põrand näeb välja naturaalne. Õli toob hästi välja puidu kauni struktuuri. Ka paremad lakid toovad puidu ilu selgelt välja. Erinevaid õlitoone on väga suur valik. Õlitatud põrand on jalale soe ja sellisele põrandale on vajadusel lihtne teha parandusi e. kohtõlitamist. Laki puhul seda kvaliteetselt teha ei ole võimalik. Vigastatud kohta ilusaks lakkida tavaliselt ei saa. Sellisel juhul tuleb kogu põrand üle lihvida ja uuesti lakkida. Samuti on tavaline lakk jala all külmem. Laki eeliseks õlitamise ees on selle hea kulumiskindlus. Hoolduslakkimist teha ei saa. Samas on lihtne teha hooldusõlitust ja sellele eelnevat põranda süvapesu.

Kuidas ladustada materjal õigesti objektil?

• Avamata parketipakke tuleb ladustada sirgel ja kuival alusel.

• Puitpõrandamaterjali avamata pakid soovitame tuua objektile 3-7 päeva enne paigaldust, et materjal saaks aklimatiseeruda.

• Kõige paremini säilivad lauad ja parketid kasutustingimustele vastavates oludes temperatuuril 18–24 oC, suhteline õhuniiskus 40–60% RH.

• Parketipakkide ja eriti laudade tugevat painutamist vale ladustamisega üksteise peale tuleb vältida, sest see võib põhjustada ühtlase lakikihi pragunemist või halvimal juhul laua konstruktsiooni vigastamist või kõverdumist.

Mida teeb hea meister teisiti?

Hea meister ei raiska vajalike pikkuslõikamiste tegemisel kliendi materjali, millest hiljem tekib materjali puudujääk.

Hea meister töötab võimalusel ka nädalavahetustel, hoides kokku kliendi aega.

Hea meister on oma töös kogenud ja leidlik.

Hea meister ei nõustu tööga, mis võib tuua hiljem kaasa probleemi.

Hea meister ei otsusta kliendi eest, vaid annab ainult head nõu ja soovitab vaid parimat.

Kas on võimalik, et laudade vahele ei teki vahesid?

Praktiliselt mitte, sest puit on looduslik materjal. Üldiselt on vahede tekkimine osaliselt kütteperioodil vältimatu, kui selle lõppedes praod kaovad.

Mis on puidu tasakaaluniiskus?

See on puidu niiskusesisalduse tase, mille puit teatud aja jooksul saavutab mingites konkreetsetes kliimatingimustes (õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus).

Milline on õige puitpõrandalaudade niiskusesisaldus?

Eesti klimaatilistes tingimustes on soovitav kasutada põrandalaudu niiskusega 6…10%, kuna enamjaolt kõigub ruumide suhteline õhuniiskus 40-60% vahel. Puidu niiskuse kohandumine õhuniiskusega vastavusse on vältimatu ja selle protsessi käigus tekivadki laudade vahele praod (puit oli liiga niiske) või põrand ajab end ülesse (puit oli liiga kuiv).
Kõikide reeglite kohaselt kuivatatud ja paigaldatud põrandalaudade vahele tekkivad ühtlaselt peened juuspraod on vaevu märgatavad ja pole silmale häirivad. Sõltuvalt ruumide kasutamise iseloomust ja küttesüsteemist (elektrilised puhurid ja küttekehad) võib õhuniiskus langeda isegi alla 20%. Nii madal niiskus on juba tervisele –nahale ja limaskestadele(nina ja suu) kahjulik. Tulemuseks on kuivav suu, kihelevad silmad, veritsev nina ja rahutu uni. Samuti on oht astma tekkeks. Sellise ruumide suhtelise õhuniiskuse puhul soovitame kindlasti kasutada õhuniisutajat.

Kuidas parandada kodulooma loigu poolt rikutud põrandat?

Kodulooma uriini poolt kahjustatud õlitatud põrandapinnad saab korda teha lihvides ja uuesti viimistledes. Kui on rikutud naturaaltooni õlitatud põrand, siis tavaliselt saab põranda korda kohtparandusega. Lihvitakse ainult kahjustatud koht ja viimistletakse. Kui on tegemist toonõliga, siis tuleb lihvida terve põrand õlist puhtaks ja uuesti viimistleda. Toonõli puhul kohtparandus ei toimi. See koht jääks kindlasti teist tooni võrreldes ülejäänud pinnaga.