Täispuidust põrandalaud e. massiivlaud. Lauad on valmistatud läbinisti täispuidust.

Enimmüüdud paksused on 20 ja 21mm.

Laudparkett koosneb kas 2-st või 3-st üksteise peale liimitud kihist, mis muudab selle üheks stabiilsemaks puitpõrandamaterjaliks. Pealmine kiht on tavaliselt väärispuidust (tamm, saar) paksusega 3-6mm. Pingete ühtlase jaotumise tõttu on see stabiilne materjal enimsobilik just põrandakütte puhul. Toodetakse 1,-2,-3- ja 4-lipilist laudparketti. 1–lipiline laudparkett näeb paigaldusjärgselt välja nagu tavaline põrandalaud.

Liistparkett on täispuidust toodetud põrandamaterjal, mis harilikult koosneb võrdse pikkusega lippidest. Enimlevinud pikkused 272, 350, 408, 420, 475mm.

 

Väärispuidust laudu toodetakse tavaliselt nö. jooksva pikkusega. Pikkus ei ole kindlalt fikseeritud, näiteks kõik lauad 2000mm (2m) pikkused. Jooksev pikkus tähendab, et pikkus varieerub näiteks 800-2800mm (80cm ja 2,8m) vahel. Väga oluline on uurida, kui pikk on laudade keskmine pikkus. Woodengoldi massiivlaudadel on see 1700-1800mm (1.7-1,8m). Seda loetakse väärispuidu puhul väga pikaks keskmiseks pikkuseks. Paljudel tootjatel ei ületa see 1400mm (1,4m). Vahe on selles, et liiga lühikese keskmise pikkuse korral näeb hilisem paigaldatud põrand välja liiga „tükeldatud“.

 

Woodengold tegutseb erinevate maade turgudel, kus valitsevad erisused on andnud meile hindamatud kogemused. Tunneme hästi turulolevate põrandamaterjalide eeliseid ja puudusi.

Julgeme täna öelda, et teame puitpõrandatest suuresti kõik. Teame väga hästi ka seda, mis eristab kahte sarnase välimusega materjali üksteisest. Seda soovimegi lühidalt Teiega jagada.

Hind ei tohiks olla põranda ostu puhul tähtsusjärjekorras esikohal. Kvaliteedi ja hinna suhe peaks olema määrav. Põrand ostetakse üks kord ja hilisem ümbertegemine või põranda vahetamine uue vastu on väga kulukas, aeganõudev ja tüütu. Lisakulud veel kolimis-ja ladustamisteenusesse ning tihti ka elanike majutamiseks hotelli, kuna maja peab mööblist ja elanikest tühi olema.

Loetlen kõige olulisemad näitajad, mida tuleks teada enne ostu.

1) Põrandalaudade niiskussisaldus ei tohi ületada 8+¬-2%. Niiskemate laudade puhul kuivab põrand paigaldusjärgselt kõveraks või tekivad paigaldatud laudade vahele vahed.

2) Põrandalauad peavad olema õigesti pakendatud ja hoiustatud. Valesti üksteise peal ladustatud lauapakkides on tihti suur osa materjalist kõver. Mehhaaniliselt vigastatud pakendis olev materjal võib olla vale niiskusesisaldusega, samuti vale õhuniiskusega laos hoiustatud kaup.

3) Põrandalaudade laius ja paksus ei tohi olla väiksem ega suurem lubatud piiridest. Sellistest laudadest ei ole võimalik teha ilusat põrandat. Tihti kohtavad paigaldajad laudu, mis on nö. „porgandid“. See tähendab, et laua üks ots on laiem kui teine. Sellised lauad on kasutamiskõlbmatud. Samuti ei sobi lauad, mille paksus kõigub märgatavalt.

4) Põrandalauad peavad olema mõlematpidi sirged. Kõverat tamme(saare) lauda on väga keerukas paigaldada, et saavutada hea tulemus. Tihti on see isegi võimatu. Kasutatakse spetsiaalsete rihmadega painutamist, kui lauad on pikisuunal kõverad ja raskuste peale asetamist, kui lauad on ristisuunas kõverad. Selline töö on mõttetult kallis ja aeganõudev.

5) Materjal peab vastama kirjeldatud sortimendile. Kuna erinevad sordid on erinevate hindadega, siis ei ole harvad juhud, kui kallima sortimendi asemel sisaldab üldkogus suurel hulgal ka madalamat sortimenti.

6) Viimistletud materjali puhul tuleks eelistada tunnustatud tootjate õlisid-lakke-peitse. Mõned õlisordid näiteks, on väga madala kulumiskindlusega ja toonõlide puhul on värvid tihti hägused.

7) Tihti kasutavad tootjad laudparketi puhul madalama hinna saavutamiseks või suurema kasuminumbri saamiseks madala sortimendi vineere. Selline vineerikiht ei suuda vastu panna pealmise väärispuidukihi tõmbele. Aastatega on tulemuseks kõverdunud põrandalauad. Nagu teame, siis 2 aastaga tootja vastutus paraku lõppeb.